{"id":74,"date":"2020-03-12T06:49:23","date_gmt":"2020-03-12T06:49:23","guid":{"rendered":"http:\/\/example.com\/?page_id=74"},"modified":"2026-02-25T15:35:53","modified_gmt":"2026-02-25T13:35:53","slug":"coronaviirus-lemmikloomadel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/coronaviirus-lemmikloomadel\/","title":{"rendered":"Koroonaviirus lemmikloomadel"},"content":{"rendered":"<p>Maailmas tormi p\u00f5hjustanud koroonaviirus (COVID-19) ei ole veterinaarmeditsiinis midagi uut. Igal loomaliigil on oma koroonaviirus ja m\u00f5nel isegi mitu. Millised on koroonaviirused lemmikloomadel ja millist ohtu nad p\u00f5hjustavad?<\/p>\n<p><strong>Koerad.<\/strong><\/p>\n<p>Koertel on kindlaks tehtud 2 erinevat koroonaviirust: CECoV ehk koerte seedetrakti koroonaviirus ja CRCoV ehk koerte respiratoorne (hingamisteede) koroonaviirus. Kui koerte seedetraakti koroonaviirus on suhtelisel staazikas tekitaja, isoleeritud juba 1971. aastal, siis koerte respiratoorset koroonaviirust v\u00f5ib pidada nooreks haiguseks, esmasena isoleeritud\u00a02003. aastal. Koerte respiratoorne koroonaviirus on v\u00e4ga sarnane veiste koroonaviirusega (BCoV) ja arvatakse, et koerlastele ongi j\u00f5udnud antud viirus veistelt, viiruse teatud muundumiste ehk mutatsioonide teel.<\/p>\n<p>Koerte seedetrakti koroonaviirus paikneb peamiselt seedetraktis ja p\u00f5hjustab koertel isutust, oksendamist, k\u00f5hulahtisust ja v\u00e4ga harvadel juhtudel surml\u00f5pet. Sageli viiruskandjad koerad ise ei haigestugi ja v\u00f5ivad olla lihtsalt viiruse kandjad ja levitajad. K\u00fcll on aga t\u00e4heldatud koerte seedetrakti koroonaviiruse muteerumist m\u00e4rksa ohtlikumaks t\u00fcveks, mis v\u00f5ib v\u00e4ga kiiresti levida ka teistesse organs\u00fcsteemidesse, p\u00f5hjustades leukopeeniat, neuroloogilisi n\u00e4hte ja surml\u00f5pet juba 2 p\u00e4eva jooksul viiruse levimisest. Sellist koroonaviiruse t\u00fcve nimetatakse pantroopseks koroonaviiruseks.<\/p>\n<p>Seedetrakti koroonaviiruse ravi on tunnuste p\u00f5hine ja \u00fcldjoontes koerad paranevad. Vaktsiin puudub v\u00f5i \u00f5igem oleks \u00f6elda, et v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vaktsiin ei ole osutunud v\u00e4ga effektiivseks nakatumise v\u00e4ltimiseks.<\/p>\n<p>Respiratoorne koerte koroonaviirus p\u00f5hjustab hingamisteede nakatumisele omast kliinikat ja viirus &#8220;l\u00f5hub \u00e4ra&#8221; hingamisteede limaskesta, mis loob v\u00f5imaluse bakteriaalseteks t\u00fcsistusteks. Spetsiifiline ravi puudub ja on j\u00e4llegi tunnuste p\u00f5hine.<\/p>\n<p>Vaktsiini koerte respiratoorse koroonaviiruse vastu ei ole.<\/p>\n<p><strong>Kassid.<\/strong><\/p>\n<p>FCoV ehk kasside koroonaviirus on kassirahva seas t\u00f5sine probleem juba aastaid. Tegu on liigispetsiifilise viirusega, mis teistele loomaliikidele\u00a0ja s.h. inimesele ei levi. Eritub v\u00e4ljaheidetega ja nakatumine toimub suu kaudu. Sageli ei toimu kliinilist haigsetumist. Peamisteks haigustunnusteks on oksendamine ja k\u00f5hulahtisus koos kehakaalu langusega. Ohustatud ja vastuv\u00f5tlikumad on eelk\u00f5ige kassipojad ja n\u00f5rgema immuunsusega kassid.<\/p>\n<p>Hetkel on kindlaks tehtud, et 5% kassidest areneb p\u00e4rast koroonaviirusega nakatumist kasside nakkuslik k\u00f5hukelmep\u00f5letik ehk FIP, mis oma olemuslet on surmaga l\u00f5ppev kasside nakkushaigus.<\/p>\n<p>Kasside koroonaviiruse vastu effektiivne vaktsiin siiani puudub ja oluline on piirata diagnoosi saanud kassidel\u00a0teiste liigikaaslastega\u00a0kontakteerumist\u00a0ja viirusosakestega keskkonna saastamist.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Sageli k\u00fcsitakse, kas inimeste koroonaviirus v\u00f5ib nakatada koeri ja vastupidi? Tegu on siiski liigispetsiifilise viirusega ja selline liikidevaheline \u00fclekandumine \u00fcldjuhul ei\u00a0ole v\u00f5imlik. V\u00f5imalikuks v\u00f5ib see saada ainult siis, kui viirus oma passaazide k\u00e4igus muundub ehk tekivad uued t\u00fcved, mis on v\u00f5imelised eirama liigispetsiifilisust.<\/p>\n<p><em>refereeris ja kirjutas kokku<\/em><\/p>\n<p><em>dr. Marti Lasn<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Koertel on kindlaks tehtud 2 erinevat koroonaviirust: CECoV ehk koerte seedetrakti koroonaviirus ja CRCoV ehk koerte respiratoorne (hingamisteede) koroonaviirus.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":508,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[50],"tags":[],"class_list":["post-74","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-viirus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":510,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74\/revisions\/510"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/508"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}