{"id":54,"date":"2018-08-02T12:41:34","date_gmt":"2018-08-02T12:41:34","guid":{"rendered":"http:\/\/example.com\/?page_id=54"},"modified":"2026-02-25T16:06:17","modified_gmt":"2026-02-25T14:06:17","slug":"sinivetika-muergistus-koertele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/sinivetika-muergistus-koertele\/","title":{"rendered":"Sinivetika m\u00fcrgistus koertel"},"content":{"rendered":"<p>Palav suvi ja sinivetikate vohamine veekogudes on tekitanud teatava hirmu. Tuleb v\u00e4lja, et sinivetikas ei olegi vetikas.<\/p>\n<h3>Kas ja kui reaalne on sinivetika m\u00fcrgistus koerte? Lugege ja otsustage ise.<\/h3>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h3>Olemus.<\/h3>\n<p>Madalas, soojas ja toitaineterikkas vees elav sinivetikas ei ole tegelikult vetikas vaid bakter. Tegu on fotos\u00fcnteesiva ts\u00fcanobakteriga. Eluviisilt ja v\u00e4limuselt sarnanevad ts\u00fcnaobakterid vetikaga ja seep\u00e4rast on hakatud neid\u00a0nimetama sinivetikateks.<\/p>\n<p>Tegelikult v\u00f5ib olla ts\u00fcanobakter nii sinist, rohelist, punast kui ka roosat v\u00e4rvi.<\/p>\n<p>Ts\u00fcanobakterid toodavad toksiine &#8211; ts\u00fcanotoksiine. Eristatakse kahte peamist ts\u00fcanotoksiini &#8211; mikrots\u00fcstiin ja nodulariin.<\/p>\n<p>Mikrots\u00fcstiini tootev ts\u00fcanobakter ,<i>Microcystis aeruginosa,\u00a0<\/i>elab j\u00e4rvedes, lompides, reservuaarides ja teistes madala soolsusega veekogudes. Nodulariini produtseeriv ts\u00fcanobakter,\u00a0<i>Nodularia spumigena,\u00a0<\/i>elutseb ookeanides ja suure soolsusega veekogudes. Seega viimane mainitu meie kliimas ohtu ei kujuta.<\/p>\n<h3>Haigestumine.<\/h3>\n<p>Koerad v\u00f5ivad nakatuda ts\u00fcanobakteritega saastunud vett juues v\u00f5i kui toitu on pestud vastavalt saastunud veega.<\/p>\n<p>Haigus on \u00e4geda kuluga ja tunnused ilmnevad juba esimeste tundide jooksul p\u00e4rast nakatumist. Nendeks on: oksendamine, k\u00f5hulahtisus, uimasus, loidus, maksa toksikoosile omane pilt kuni shoki ja surml\u00f5ppeni\u00a0v\u00e4lja. Kui mikrots\u00fcstiin p\u00f5hjustab \u00e4gedat maksa kahjustust ja nekroosi, siis nodulariin p\u00f5hjustab \u00e4gedat neeru kahjustust ja k\u00e4rbust.<\/p>\n<p>Haigus on \u00e4geda kuluga ja sageli ravi eba\u00f5nnestub.<\/p>\n<p>Intensiivse ja spetsiifilise raviga on \u00f5nnestunud koeri aidata. Spetsiifiliseks ravimiks on kolest\u00fcramiin, mis seob soolestikust toksiine.<\/p>\n<h3>Diagnoos.<\/h3>\n<p>L\u00f5pliku diagnoosi panekuks on vajalik koera kehavedelike toksikoloogiline uuring. Samuti joogivee ja maosisu mikroskoopiline uuring, tuvastamaks vedelikest ts\u00fcanobaktereid. Kui oleme suutnud t\u00f5endada, et nii joogivees kui ka koera kehavedelikes on ts\u00fcanobakterid v\u00f5i nende toksiinid, alles siis saab diagnoos kinnituse. Sinnani on tegu pelgalt kahtlustusega.<\/p>\n<p>Kliiniline pilt ja maksaens\u00fcmaatika t\u00f5us vereseeerumis ei ole piisavaks t\u00f5endusmaterjaliks panemaks l\u00f5ppdiagnoosina kirja &#8211; sinivetika m\u00fcrgistus.<\/p>\n<h3>\u00a0Kokkuv\u00f5te.<\/h3>\n<p>Koerad v\u00f5ivad saada ts\u00fcanobakterite poolt p\u00f5hjustatud m\u00fcrgistuse, kuid see peab leidma t\u00f5endust. K\u00f5ige parem ja kindlam ravi on mitte v\u00f5tta palavaga koeri veekogude \u00e4\u00e4rde ja mitte sundida neid\u00a0vees solberdama.<\/p>\n<p>Uskuge mind, koerte arusaam palavusest, p\u00e4ikesest, rannast, liivast ja veest on hoopis midagi muud, kui meil inimestel.<\/p>\n<p>\u00c4geda seedeh\u00e4ire v\u00f5ib koer saada \u00fcksk\u00f5ik millise\u00a0temale v\u00f5\u00f5ra kraami manustamisel.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>refereeris ja omapoolsed t\u00f5lgendused lisas<\/em><\/p>\n<p><em>dr. Marti Lasn<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Palav suvi ja sinivetikate vohamine veekogudes on tekitanud teatava hirmu. Tuleb v\u00e4lja, et sinivetikas ei olegi vetikas.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":545,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[51],"tags":[],"class_list":["post-54","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-suvi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":546,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54\/revisions\/546"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/545"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}