{"id":25,"date":"2018-05-22T10:51:08","date_gmt":"2018-05-22T10:51:08","guid":{"rendered":"http:\/\/example.com\/?page_id=25"},"modified":"2026-02-25T16:07:54","modified_gmt":"2026-02-25T14:07:54","slug":"polveliigese-kirurgia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/polveliigese-kirurgia\/","title":{"rendered":"Eesmise ristatisideme rebend"},"content":{"rendered":"<p>\u00dcheks sagedasemaks tagajala lonke p\u00f5hjuseks koertel on eesmise ristatisideme osaline v\u00f5i t\u00e4ielik rebend. Kuidas \u00e4ra tunda, et minu koerale teeb valu p\u00f5lveliiges?<\/p>\n<h4>Eesmise ristatisideme rebend.<\/h4>\n<p>\u00dcheks sagedasemaks tagajala lonke p\u00f5hjuseks koertel on eesmise ristatisideme osaline v\u00f5i t\u00e4ielik rebend.<\/p>\n<h5>Kuidas \u00e4ra tunda, et minu koerale teeb valu p\u00f5lveliiges?<\/h5>\n<ol>\n<li>Vahelduv kuni tugev tagajala longe, mis eriti ilmekas p\u00e4rast koormust.<\/li>\n<li>Seistes toetub koer varbale, viies jala veidi tahapoole<\/li>\n<li>Istudes ei soovi koer p\u00f5lve painutada ja hoiab jalga pigem k\u00fcljel sirutatuna.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Sageli eelneb eesmise ristatisideme rebendile nn. ristatihaigus, kus liiges on turses ja valulik, aga isloomulik\u00a0ebastabiilsus puudub. Varem v\u00f5i hiljem areneb\u00a0ristatihaigus edasi sideme rebendiks.<\/p>\n<p>Mis p\u00f5hjustab eesmise ristatisideme rebendit?<\/p>\n<ol>\n<li>Anatoomia ehk kehaehitus. Olgu selleks siis liiga suur p\u00f5lveliigese nurk ehk nn. sirge tagajalg v\u00f5i s\u00e4\u00e4reluu tasapinna vale nurk liigestumisel reieluuga (seda saab hinnata ainult r\u00f6ntgenoloogiliselt)<\/li>\n<li>Trauma, mille k\u00e4igus p\u00f5lv sirutub \u00fcle v\u00f5i j\u00e4rsul \u00fcmber oma telje p\u00f6\u00f6rdel lasub p\u00f5lve sidemetel\u00a0liiga suur koormus.<\/li>\n<\/ol>\n<p>L\u00f5plik diagnoos pannakse\u00a0kliinilise\u00a0uuringu k\u00e4igus. Ravi planeerimisel on vajalik r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5te p\u00f5lveliigesest v\u00e4hemalt 3\u00a0erinevas vaates ja vajadusel ka liigesevedeliku uuring.<\/p>\n<h4>Eesmise ristatisideme osalise v\u00f5i t\u00e4ieliku rebendi ravi on kirurgiline.<\/h4>\n<p>Kirurgiad jagunevad 4 erinevasse gruppi.<\/p>\n<ol>\n<li>Intrakapsulaarsed tehnikad ehk liigesesisesed taastamised. Peamiselt on kasutusel humaanmeditsiinis ja veterinaarias hetkel v\u00e4ga sellele metoodikale ei keskenduta. Ei k\u00f5rvalda sideme rebendini viinud anatoomilisi eelsoodumusi.<\/li>\n<li>Ekstrakapsulaarsed tehnikad ehk liigesekapsli v\u00e4lised taastamised. Tehnika k\u00e4igus sisestakse tehismaterjal liigesekaplist v\u00e4ljaspool ja ankurdatakse reie- ja s\u00e4\u00e4reluule. Materjalide valik on lai ja samuti on lai erinevad ankurdamise moodused. T\u00f6\u00f6tavad need tehnikad h\u00e4sti kooertel kuni 25kg. Kuna praegusel hetkel on kasutusele tulnud rida uusi ja paremaid kirurgia tehnikaid, siis antud tehnikat ei soovita.<\/li>\n<li>S\u00e4\u00e4reluu harja nihutamise tehnikad. Selle tehnika k\u00e4igus nihutatakse vastava implantaadiga s\u00e4\u00e4reluu harja ettepoole, mis neutraliseerib sideme rebendist tekkiva liigese ebastabiilsuse ja muudab \u00fcle p\u00f5lve liikuvate j\u00f5udude nurka. Sobib h\u00e4sti koertele kaaluga 25 &#8211; 40 kg. P\u00e4rnu V\u00e4ikeloomakliinikus on kasutusel TTA Rapid metoodika.<\/li>\n<li>S\u00e4\u00e4reluu tasapinna nurka muutvad tehnikad. Viimasel ajal k\u00f5ige populaarsemad tehnikad ristatisideme rebendi ravis. Selle metoodika k\u00e4igus muudetakse s\u00e4\u00e4reluu tasapinna nurka selliselt, et \u00a0p\u00f5lveliiges saavutab funktsionaalsuse ilma eesmise ristatisidemeta. Praegusel hetkel on ristatisideme ravistandardis esimesel kohal TPLO tehnika ehk s\u00e4\u00e4re platood tasandav osteotoomia. Antud kirurgia annab h\u00e4id tulemusi koertele 2,5 kg &#8211; 100kg, seega peaks t\u00f6\u00f6tama s\u00f5ltumata koera kaalust.<\/li>\n<\/ol>\n<h5>L\u00f5ikusj\u00e4rgne hooldus:<\/h5>\n<ul>\n<li>takistada haava lakkumist ja n\u00e4rimist<\/li>\n<li>hoida haav puhta ja kuivana<\/li>\n<li>anda ravimeid vastavalt ettekirjutustele<\/li>\n<li>14p p\u00e4rast eemaldada klambrid v\u00f5i niidid<\/li>\n<li>KOORMUSE PIIRANG 3-4 N\u00c4DALAT (t\u00e4hendab see rihmas jalutamist ja ainult nn h\u00e4dal k\u00e4imist 5-10 minutit korraga)<\/li>\n<li>kordusr\u00f6ntgen ja \u00fclevaatus liigesest 4-6 n\u00e4dalat l\u00f5ikusj\u00e4rgselt<\/li>\n<\/ul>\n<p>NB! Turse ja verevalumid v\u00f5ivad olla l\u00f5ikusj\u00e4rgselt normaalsed n\u00e4htused.<br \/>\n<em>\u00fclevaate koostas<\/em><\/p>\n<p><em>dr. Marti Lasn<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcheks sagedasemaks tagajala lonke p\u00f5hjuseks koertel on eesmise ristatisideme osaline v\u00f5i t\u00e4ielik rebend. Kuidas \u00e4ra tunda, et minu koerale teeb valu p\u00f5lveliiges?<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":548,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[52],"tags":[],"class_list":["post-25","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ohud"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":549,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25\/revisions\/549"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/548"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/parnuloomakliinik.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}